Meie Lugu
Heiti
Heiti sündis imeilusal soojal ja päikeselisel suvepäeval Raplas. Ka emapoolne vanaisa oli sündinud samal kuupäeval ja kodus valmistuti tema 60-ndaks juubeliks. Lõunaks oli poisipõnn sündinud. Õhtul tähistati siis juba nii vanaisa juubelit kui tütrepoja sündi.
Marju
Marju sündis kärekülmal talvepäeval Tallinnas, mil külma oli isegi -25 kraadi. Samal päeval tähistas isapoolne vanaisa Tartus oma 60-ndat juubelit. Marju sündis hommikul kell 11 ja õhtul oli suur juubelipidu. Seega on ka Marju justkui vanaisa juubelikingitus.
Esimene katse
Marju ja Heiti õppisid ühes koolis, seega olid nad varasemalt põgusalt kokku puutunud, ent üksteist ei tundnud. Esimest korda kohtuti päriselt sõber Andi poolt korraldatuna legendaarses ööklubis Piraat. Kell 21 paiku keset tantsu otsustasid noored, et kui nad pole kella 24-ks riidu läinud, siis abiellutakse. See nali aga jäi sinna tantsupõrandale ja sinna õhtusse. Kõik osapooled võtsid seda kui lihtsalt ühe õhtu lollitamist. Aga tegelikult jäi ikkagi midagi sisse kripeldama.
Uus katse
Marju isa sünnipäevapeo ajal kutsus Heiti ta välja. Koos võeti ette sõit Sadukülla, kust kardisõitjal oli vaja mingi mootorijublakas ära tuua. Teel olles juttu jätkus ja seekord enam nalja ei tehtud. Noored said aru, et tegelikult ka meeldivad teineteisele. Isegi väga…
Kihlus
Heiti käis vana kombe kohaselt mõned päevad varem pudeliga Marju isa jutul ja sai temalt jaatava vastuse. 01. detsembril said mõlema noore vanemad kokku ja tuttavaks ning Heiti libistas Marjule sõrmuse sõrme. Nüüdseks oli asi naljast ikka hästi kaugel.
Kolimine oma koju
Noored unistasid juba mõnda aega oma kodust ja iseseisvast elust. Selleks soetati ühiselt 1-toaline korter Keilas. Algas päriselu, kuhu mahtusid nii töö kui ka ülikool.
Pulmad
Lõpuks jõudis kätte see kauaoodatud päev, kui anti lubadus teineteist elu lõpuni hoida ja armastada. Päev tõi endaga nii päikese, vihma kui vikerkaare. See kõik on neid saatnud tänaseni. Pidu kestis lõpuks erinevates variatsioonides 3 päeva.
Helena
Kui ülikooli lõpukell paistma hakkas, ei saanud olla enam ühtegi põhjust, miks oma elu kahekesi jagada. Helena tulek oli nii oodatud ja soovitud, et ema kooli lõpukella kuulis turvahällis temagi. Alates sellest päevast ei olnud noored enam lihtsalt paar – neist sai päris perekond.
Mark
Helena sai kasvada uhkes üksinduses pea 3 aastat kui tekkis tunne, et täiuslikkusest on ikkagi üks lüli puudu. Õnneks oli just Mark see, kes otsustas pere juurde tulla ja oma elu nendega jagada. Täna on Marju ja Heiti tänulikud ja õnnelikud selle eest, et justnimelt need kaks noort otsustasid nende lapsed olla.